ääm

Årbesfälje

En gruter koord koon huum heer fine.

Friisk as en äinen spräke. Sü as tjüsch hiirt friisk tu da weestgermansche spräke än stoont nåår bai ainglisch, plååttjüsch än holönjsch.

E friiske spräke diiljt ham ap önj tra tweege.

Weestfrasch wårt önj e prowins Fryslân önj Neederlönj foon süwat en 450.000 manschne snååked. Åastfrasch as önj Åastfraschlönj seelew ål lung ütstörwen. Önjt Saterlönj jeeft et ouers nuch en 2.000 manschne, wat et brüke. Nordfrasch snååke ferlicht nuch en 8.000 manschne, ja san ouers ål lung ai mör teeld wörden. Jüst sü as saterfrasch hiirt nordfrasch ma tu da latjste spräke önj Europa.

Et nordfrasch seelew heet uk wi twäär grute tweege: et frasch foon e fååstewål än dåt foon da ailönje, ouerdåt dadeere regjoone önj tou ünlike perioode foon frasche besiideld wörden.

Ouer iirhunerte wus friisk önj Nordfraschlönj famiilie- än toorpsspräke. Et wörd for ålem snååked än ai schraawen. E åmts- än hoonelsspräke wjarn plååttjüsch än lääser huuchtjüsch, südänji san da nordfrasche ål sunt iirhunerte mörspräki.

Jarst sunt amenbai 200 iir wårt nordfrasch uk as schraftspräke brüked än sunt 1909 aw schoule unerruchted. Huum e spräke studiire wal, koon dåt bai da uniwersitääte önj Flansborj än Kil düünj.

Et Nordfriisk Instituut deet böke än unerruchtsmateriool önj da ünlike nordfrasche wise üt. Et befootet ham ma literatuurhistoori än namt pårt bai unersäkinge am e spräke.

Kontaktpersoone

Antje Arfsten, Franziska Böhmer, Claas Riecken

Drük heelpt for e tuhuupehüülj, dåt köö uk aw da friiske pååse. Wan huum  Ååst- än Weestfraschlönj as ütgungspunkt namt, hääwe da friiske önj da fergängen 2.000 iir önj rööge regjoone siideld. Ja orientiirden jam mör haane tu e siie as tut lönj, hääwe jam ouer iirhunerte seelew räägeld än häin lait ma oodelshiirschap tu douen. Ja schönj åltens wi deerma turuchte kaame, dåt grute stormflödje foole lönj wachriifen än maning manschne et laawen koosteden. Ja häin en äin rucht, wat tum diilj bit önj e naitid bestånd häi, salten krich än uler en äinen stoot. Migratsjoon wus ål ääder en grut teema, for ålem önj Nordfraschlönj. Eefter besuners slame stormflödje wörden önj e naitid holönjer önjt lönj hååld, wat küni naie dike bage köön. Aw e ouder sid årbeden nordfrasche siimååns aw holönjsche än dånsche schaawe, oudere nordfasche wånerden eefter Ameerika üt.

Önjt 19. iirhunert önjtstöö en „frasch bewääging“, wat bit diling wichti deerfor as, hü nordfrasche jam seelew siie. Döör histoorische suuse, fanste üt e fortid än unersäkinge foon e grün fäit huum en löke aw histooische önjtwiklinge, boogseetings-struktuure än dåt tuhuupespal twasche mansch än natör. Et Nordfriisk Instituut stipet et än heelpt ma, wan deer suk suuse ütwjardid än ütdänj wårde. Et seet ouers uk äine projäkte üt diheere berik önj e gung.

Kontaktpersoone

Franziska Böhmer, Claas Riecken, Christoph Schmidt

Foon da frasche wårt säid, dåt ja äin san; klischees spreege deerfoon, dåt e siie da manschne formed heet, dåt da frasche nooch räägne ouers ai schunge koone, dåt en liberåål wråålsbil ma poliitisch än interlektuäl frihäid heer ål åltens en gruten wjart häi. Ouers koon huum dåt uk bewise? Huk schake än brüke jeeft et? Huk deerfoon san heer wüksen än huk wörden üt romantische toochte nai apfünen. Än huk san sügoor ferswünen? Weer koon huum identitäät bai fååstmååge? Än hü’n rul spaalt et oufgränsen –  banefor Nordfraschlönj än eefter büten? Hüdänji as deer en ferschääl twasche Nordfraschlönj än sin näiste näiberne? Noome, tråchte, fiir- än önjtånkens-kultuur, ferteelen än woonluuwe san teeme, wat önjt Nordfriisk Instituut unerseecht än diskutiird wårde. Än uk e frååge, hü huum üüljs behüülje koon än liktidi önj da naie tide bestånd heet.

Kontaktpersoone

Antje Arfsten, Franziska Böhmer, Claas Riecken, Christoph Schmidt

Eefter jü besuners slam stormflödj foon 1634, e tweed „Grot Mandränke“, hååld e ööwrihäid holönjere eefter Nordfraschlönj. Ma jare giilj än waasen amt dikbagen schölj önj e luup foon et tid wider mör än mör lönj tubäägwünen wårde. Aw e ouder sid häin maning nordfrasche jare hüüse än brüüdjwuning ferlääsen. Südänji beganden nordfrasche siimååns jarst aw holönjsche än lääser uk aw dånsche schaawe tu sii tu fååren. Deerbai önjstöön ferbininge eefter Ameerika, weer for ålem önjt 19. iirhunert maning nordfrasche haane eefter ütwånerden. Wilt e wråålswid wirtschaftskriise än eefter di tweede wråålskrich seechten nuch iinjsen maning nordfrasch jare luk önj e Ameerika, sam uk bloots for hu iirnge. Da, wat tubääg kömen, broochten tubai foon giilj än erfååringe uk suk keere as di Manhattan-Cocktail ma, wat diling nuch hål aw Feer drunken wårt.

Maning nordfrasche famiilie plääge bit diling e kontakt tu da äine önj Ameerika. Önjt Nordfriisk Instituut wårt tu dåtdeer teema sunt iirnge årbed. Di ütwåner-tånkstiinj twasche et hoodhüs än et Nordfriisk Futuur wiset jü grut bedjüsing, wat e migratsjoon for da nordfrasche heet. En teema, wat jüst önj da fergängene iirnge wi huuch aktuäl wörden as.

Kontaktpersoone

Claas Riecken (önj ferträäsing)