Di feriin Nordfriesisches Institut as dütlik åler as e institutsjoon Nordfriisk Instituut foon 1964/65. Di feriin wörd 1948 grünläid. Et müülj wus e nazi-gaist, wat et friisk for san woin spånd häi, tu ouerwinen. Nü schölj er for friiske spräke, histoori än kultuur ai mör (natsjonåål)poliitisch än ideoloogisch årbed wårde, ouers string waasenschaplik. Dåt wus än as et müülj foon e instituutsferiin än foont instituut seelew. Ouers dåt wus goorai sü lacht, dan da friiske wjarn 1948 nuch dütlik önj twäär floose apdiiljd: dånsch än tjüsch. Dåt wus jütid mååst en rewolutsjoon än fersäk önj Nordfraschlönj string waasenschaplik fort friisk tu årben. Bål wörd er uk nuch säid, dåt e instituutsferiin anti-tjüsch wus än deerma danofriesisch. Südänji wååred et maning iirnge, iir et bai da friiske än bait instituut tu en rucht tuhuupeårbe foon tjüsch- än dånsch-wanlike friiske köm.
E hoodapgoowe, wat e instituutsferiin ham seelew stald häi, wus et, arks iir et „Jahrbuch des Nordfriesischen Instituts“ üttudouen. Deerma schönj åle hiimstounforschere e möölikhäid füünj, aw waasenschaplik grünlååge tu publisiiren, såchtetseelew tu hün sid ja hülen. Sü stoont di feriin önj e traditsjoon foon da mjarschböre, schöljmäistre än preestere üt Nordfriislon, wat böke schriifen – wid wach foon uniwersitääte än profäsoore.
Carsten Boysen (böre än friiske forstrider)
Goslar Carstens (afkoot)
Albrecht Johannsen (dachter, schöljmäister än spräkemoon)
Lorenz Conrad Peters (dachter än schöljmäister)
Johan Redlef Volquardsen (boowerdikgroow än böre)
Wichtie persoone üt da jarste iirnge: G. Carstens, A. Johannsen, C. Boysen, L. C. Peters än J. R. Volquardsen (f.l.)
[Bitte in "friisk" übersetzen:] Das erste Jahrbuch des Nordfriesischen Instituts